Kristusteadvus koputab uksele koos algava aastaga

Kuigi kristusteadvusest ja selleni jõudmisest on räägitud aastaid ja isegi aastakümneid, on see siiani olnud vaid vähestele pühendunutele kättesaadav. Selle saavutamise eelduseks on mitte ainult teadlikkus ja igapäevane oskuslik vaimne praktika, vaid ka asjaolu, et üldise teadvuse kõrgtaseme (superteadvuse) saavutamiseks on vaja kosmiliste/unversumlike/taevalike jõudude toetust. Nüüd, talvise pööripäeva portaalide läbimisega on see toetus vabalt kättesaadav kõigile, kes selle järele küsivad. (Ja vääramatult puutub see ka neisse, kes sellest teada ei taha.)

Kuidas on kristusteadvuse teema seotud materiaalse küllusega, sh nauditavad suhted nii kodu kui tööl, mõistvad ja toetavad partnerid, piisavad vahendid eneseteostamiseks ja reisimiseks? Me ju teame juba, et isikliku materiaalsuse taseme - igapäeva vaimse ja füüsilise heaolu ja külluse - määrab see, mis toimub su peenenergias. Määrab see, kui korras on su peentasandite maailm, kuid mitte ainult seda. Määrab ka see, kellega ennast seod, kuhu tähelepanu suunad, millised on mõtted (st mõtete tasand e sagedus = sinu elusagedus), sõnad, vastavad valikud ja kavatsused. Mida enam korras on su peenmaailm, mida teadlikum sa oled, mida kindlamalt püsid kristusteadvuse tasandil, seda külluslikum su elu on nii vaimsel, hingelisel kui füüsilisel tasandil. Lihtne ja loogiline?
Inimkonna ja igaühe kristusteadvuse tasandisse jõudmine eeloleval aastal on määratud inimkonna arengu ja taevaste joondumistega. See on vääramatu ja puudutab jõuliselt igaühte siin planeedil. Igaühe heaolu sõltub teiste heaolust, kuid oluline on teada, et sina oled see, kes lood enda ümber kristalliliselt heliseva maailma ja häälestad selle järgi oma ümbruse - oma kodu, suhted, pere, töö, partnerid, kogu elu. Just see, millise heli sa praegusel hetkel lood, milles püsid, määrab järgnevate hetkede muusika. Sa ise lood igal hetkel oma elu lugu, ja sinu valik on see, kui ilusti see kõlab.
Ilusa eluloomingu eelduseks on teadlikkus, kristusteadvuse tasand.
Nagu allolevast loost lugeda saab, on meeleseisundil, mida nimetatakse Kristusteadvuseks, mitmeid nimetusi ja Jeesus Kristusega on nimetusel vaid niipalju ühist, et oma arvukad imeteod sooritas ta selles meeleseisundis, mida nimetatakse ka nirvaanaks, zeniks, supertedavuseks jne.

Kuutempli teenistuste käigus toimub osalejate peenmaailma korrastamine. Peenmaailma võib vaadelda kui sinu energiakeeriste (tšakrate) mõõtmatut kogumit, mis on omavahel teatud mustri järgi ühendatud. See muster on igaühel ainulaadne, nagu näpujäljed ja geneetiline koodki. Peenmaailma korrastamise käigus aktiveeruvad peenenergiakeerised ja nendevahelised ühendused. Seetõttu suureneb ja kiireneb energiavoog peenmaailmas (teadvuses), teadvus avardub ja eluvibratsioon tõuseb. Kujuneb sobiv seisund kristusteadvuse saavutamiseks ja selles püsimiseks.
Peenmaailma keeriste korrastamise ajal need mitte ainult ei aktiveeru, vaid sealt eemalduvad ka piiranguid, mis takistavad keeriste aktiveerumist.
Nendeks piiranguteks on ka energia, kuid see piirangute energia on sulle ebasobiva mustriga või mingi põhjusel liigselt kuhjunud, mis moodustab blokeeringu. Teenistuse käigus eemalduvad just need kohatud mustrid ja blokeeringud, sh need, mis olid kujunenud vaimse sünni aegadest või eelmiste elude ajal.

Kuna need blokeeringud on väga iidsed ja sügavad, saab teenistuses osalejate teadvuse vabanemine olema äärmiselt jõuline. See võib kaasa tuua sügava une, rahu, tasakaalu. Kuid juhul, kui teenistustega kaasneb ärevus ja segadus, siis see viitab asjaolule, et sul on takistused külluse ja heaolu (kristusteadvuse) saavutamisel eeloleval aastal.

Takistuseks võivad olla näiteks:
1. mõtte- kui käitumisharjumused,
2. psüühilised vastuolud (tihti ka teadvustamata),
3. vabastamata depressioonipinged või
4. nõukaaegsed energeetilised programmid ja piirangud.
Mõtiskle, millised neist võivad sinu eelolevat külluserada takistada, ja pane need kirja ja saada mulle (magissameedia@gmail.com). Koos seame plaanid nendest küllusepiirangutest vabanemiseks.

Kokkuvõtvalt: ees on põnevad ajad, mis avavad julgetele võiduka ajastu väravad, kuid kõhklejatele toob veel kannatusi.

Põnevate kohtumisteni!

Magissa

"Tõde (ehk valgustatus ehk Buddha-olemus ehk Kristus-teadvus ehk tõeline ärkvelolek ehk Taevas ehk Nirvaana) on siin ja samas olemas.

‘’Jumala kuningriik ei tule siltidega mida saaks vaadata – inimesed ei saa öelda ‘siin see ongi’ või ’näe, see on seal;’ see ei ole koht kuhu saab minna, sest Jumala kuningriik on sinu sees ja sinu ümber.’’ (Luuka 17:20-21)

See kõik on siin samas. Siin ja praegu. Aga selle nägemiseks tuleb end puhastada kõigest valest – ideedest, arvamustest, mõtetest, tunnetest, eelistustest, jms. Ka selle sisemise ”mina”-ga identifitseerimine peab kaduma. Igasugune intellektuaalne kontseptsioon ja arvamus, et kuidas üks või teine asi on peab täielikult lakkama olemast. Kõigel sel peab minna laskma.

Kõik need asjad on nagu paks pilvekiht, mis takistab selge taeva (ehk tõe) nägemist. Me kõik näeme üldiselt natuke taevast, aga mitte täielikult. Torm on siis näiteks selline eriti rahutu olek meie sees ning neil hetkedel on ka tõe nägemine kõige raskem, sest me oleme nii okupeeritud mõne tugeva emotsiooni (viha, pettumus, kurbus) või idee poolt. Ja nii nagu ka tormi ajal, siis ka nendel hetkedel ei paista peaaegu üldse taevast.

Ja nii on ka tõe nägemiseks ainus viis saavutada täielikult vaikne sisemus. Selline, kus ei ole mõtteid ega arvamusi ega mitte mingisuguseid ideid või kontseptsioone. Kui sa hetkel vaatad mingit objekti, siis hakkab mõistus nähtut automaatselt sildistama ja hindama. Meeldib või ei meeldi. Hea või halb. Ilus või kole. Tahan või ei taha. Koer, armas, karvane, valge, rõõmus, meeldib, jne. See kõik peab minema, sest see takistab tõe nägemist.

Ka see tunne ”mina” peab täielikult kaduma. Kui see on saavutatud, siis väljud sa duaalsusest. Ehk teisisõnu, subjekt-objekt variseb kokku ja kõik mida sa näed on sina ise. Ükskõik kuhu sa ka ei vaataks, sa näed ainult iseennast. Kogu maailm on täis ainult sind. Mitte sind kui keha või mõistust või midagi nii. Lihtsalt kõik mida sa näed (puud, muru, pilved, taevas, majad, asjad) oledki sina. Sa näed kuidas kõik on üks. Sa oled täielikult vaba. Sa oled absoluutne ja piiramatu ja täiuslik ja igavene. Sa ei ole kunagi sündinud ja sa ei sure kunagi. Sa ei ole ajas ega ruumis. Sina ei ole universumis, vaid universum on sinus. Kõik on siin ja praegu. Kõik on! Sina oled!

Ja seega sa tunned, et kõik on täiuslik. Kõik mida sa näed on täiuslik. Ja isegi kui sa naased duaalsusesse ja püsid võrdlemisi vaiksena, siis endiselt on elu kirjeldamatult rikkalik. Selles mõttes, et sa võid vaadata mingit suvalist puud või ananassi või hambaharja või ükskõik mida. Ja tunda, et võiksid seda n-ö aegade lõpuni teha, sest see kõik on nii päris ja rikkalik ja tõeline. Elu terviklikuna muutub väga rikkalikuks. Ei ole enam ühtegi igavat hetke, objekti ega tegevust.

Sa võid küll minna kinno või restorani või ujuma… ja seda kõike täielikult nautida. See kõik on ilus ja sa naerad ja tunned end hästi. Aga see ei tundu enam erilisem kui miski muu. Ehk teisisõnu, sa ei saa enam seda meeletut energialaksu või naudingut nagu varem said. Sa võid saada kõige viimase iPhone või uue auto või minna oma unistuste reisile… ja sa hindad seda kõike väga, kuid sellega ei kaasne enam mingit erilist rõõmu või positiivset energiat. Elu muutub selles mõttes stabiilsemaks, et ära kaovad need ”kõrged” ja ”madalad” hetked elus. Ei ole enam sedasi, et päeva meeldivaim osa oli see kui sõbrad käisid külas. Ei ole enam nii, et peale sõprade lahkumist tunned end natuke kurvalt, sest nüüd pead naasema oma tavalise igava elu juurde. Ja hakkama sisimas soovima, et sõbrad varsti jälle külla tuleks, sest see oli nii meeldiv.

Elu muutub selles mõttes stabiilsemaks, et need kõrged ja madalad momendid kaovad. Kõrgete mägede ja sügavate orgude asemel on üsna stabiilne lagendik. Aga see stabiilne elu ei ole kaugeltki igav, sest see on väga-väga rikkalik. Iga lill või leht või objekt sisaldab endas nii palju (võib julgelt öelda, et iga asi sisaldab endas kogu universumit). Ja sa võid seda kõike vaadata ja vaadata ning see ei muutu kunagi igavaks.

See kõik muidugi ei tähendaks, et mina või paljud minusugused oleksid kogu aeg sellises kohas (kui nad just täielikult valgustatud ei ole), sest ikka ja jälle tuleb ette muid väljakutseid ja raskusi. Ja ka need võivad olla hetkeliselt rasked, sest sa ei soovi enam midagi, mis viiks su tõest kaugemale.

Aga mida kaugemale jõuab inimene spirituaalsel teel, seda rohkem asub ta otsima kõiki neid asju mis teda ärritavad või hirmutavad või muus mõttes endast välja viivad. Need ärritused ja asjad ei kesta enam eriti kaua, aga vaatamata sellele on vajalik nad kõik üles leida, et siis saaks need n-ö transformeerida. Sest kõik need asjad seisavad inimese ja puhta taeva vahel pilvedena. Ja spirituaalse töö eesmärk ongi kõik need muundada. Aga see kõik on juba teine teema."*