07.detsembril teostub kaugraviteenistus - Noorkuuteenistus - kasvava kuu energias.
Peagi on pööripäev.
Peagi on pööripäev.
Pööripäevad muutuvad üha pöörasemaks, sest 1. oktoobri Musta Kuu mõju kestab 2017 märtsini.
~
Musta Kuud on varem tõlgendatud peamiselt negatiivses võtmes – must, see on halb.
See vaatepunkt on pisut piiratud.
Musta Kuu asukoht näitab pigem ülimalt sensitiivset punkti kaardis.
Samuti punkti, kus inimene ühiskonnast või siis kontekstist eristub, milles on tema sisemine, varjatud individuaalsus.
Mida tekitab sensitiivsus, iseäranis puutudes elu õrnas alguses kokku maailma erinevate mõjutustega?
Seda kirjeldab vast kõige paremini ülitundlik mikrofon, mis hakkab kriiskama, kui heli on liiga tugev.
Musta Kuu jaoks on maailma puudutus algselt justkui liiga jämedakoeline ja nii ei saa ta väljenduda, vaid on sunnitud maailma ees taganema.
Nõnda hakkab ka inimesel Musta Kuu koha peal juba väga tundlikus eas, mil tal puudub veel informatsiooni mõistmise ja töötlemise võime, midagi väga kergesti „kriiskama“.
Mistõttu ta vastab sellele varjamisega, sissetõmbumisega, mahasalgamisega, allasurumisega, et seda ilmingut mitte rohkem tekitada.
Nagu tigu tõmbab sisse oma ülitundliku tundla, kui see kohtab midagi külma, kõva või teravat – õigupoolest mida iganes, sest just ülitundlikkus selles punktis muudab paljud kokkupuuted lihtsalt talumatult tugevaks ja see sünnib juba enne, kui inimene sellest rääkidagi oskaks – meie vastuvõtlikkus ja sensitiivsus on ju väikelapsena eriti tugev.
Niisiis on siin meie olulisim „tagasikäigu“ punkt.
Midagi, mis toob kokkupuutel maailmaga pettumuse, ja kuna väline maailm on eelkõige väljendamiseks loodud, või siis oleks õigem öelda väljendamise kaudu sündinud, siis saabki Mustast Kuust algul selline „teistsugune“ – see, kes hoiab varju, võttes vastavale märgile ja majale iseloomulikule näole just vastupidise – varjava näo selles teemas.
Lõpuks aga keerab sageli välja hoopis vastasmärgi näo ja muidugi konteksti sobimatult – negatiivsena.
See aga ei tähenda, et inimeses vastavat omadust loomupärases mõttes kuidagi vähem oleks, et see temas kuidagi halvem oleks – üldsegi mitte.
See lihtsalt ei pääse „päikese alla“, vaid areneb ja kasvab varjus ja hakkab, mida aeg edasi, seda enam saama ka nö „varjunägusid“.
Nagu ilmutamata negatiiv ühest väga ilusast pildist...
Nendes nägudes on sel juhul tumedust, eemalehoidmist, pettumust, võib-olla väljakutset, plahvatusohtlikkust, eraldatust, kohatuid reaktsioone jne.
Seda kõike just selle tõttu, et ta areneb varju, mitte välja, temas tekib ülekohtu taju, ruumikitsikus, kummituslikkus jne.
Temast saab justkui meie salajane omadus, mille pärast me oleme ülitundlikud, mille vangisolek meid piinab, aga mille avalikuks tulemist me kardame.
See kõik kokku tõmbab aga tugevasti tähelepanu just sellele punktile, ja on ju teada, et kus on su tähelepanu, seal on su jõud.
Nii muutub see punkt ka ülimalt magnetiliseks ja neelates tohutult tähelepanu, kasvab omakorda jõudsasti.
Siin ongi nüüd kaks olulist momenti.
Esiteks on sel punktil omadus mingil hetkel negatiivse näoga välja plahvatada, kui miski teda lõpuks väga survestab, ruumipuudus sisimas väga suureks läheb ja vastuolulisus väga haiget teeb.
Selsamal põhjusel kutsutakse teda mõnedes allikates ka sünnikaardi deemoniks.
Sel juhul plahvatab kogu see ülitundlikkus, pettumus, allasurutus jne välja ja kipub endale eluruumi looma justkui mingi haigus. Mingi ebakõla.
See on ka põhjus, miks Musta Kuud nii sageli negatiivseks peetakse ja kardetakse.
Teiseks muutub Must Kuu oma sissepoole kasvaval teekonnal omamoodi „saatuse sõrmeks“, mis osutab väga sügavasti meile endale, meie olemuse keskmele. Temast saab justkui ülitundlik sisemine andur, mis aitab meil ülima tähelepanu ja tundlikkuse abil saada üha põhjalikumalt teadlikuks oma hingesügavustest. Sellest teemast, millele ta osutab.
Musta Kuu punktis saame tunda ka tõelist üksindust, mis võib muutuda ühel hetkel, kui ta kohtab teadvustamist, sügavaks eneseteadlikkuseks – üksoluks iseenda ja eluga.
Kui soovime olla tõeliselt teadlikud oma olemuse süvakihtidest ja kui teadvus on usin seda kõike läbi töötama, siis on just Must Kuu tema lemmik ja suuresti ka inspiratsiooni, teadmiste ja arusaamiste allikas.
Nii soosib Must Kuu vägagi ka kõikvõimalikke okultseid õpinguid, astroloogiat, kunsti, tervendamist ja kõike, kus on oluline koht intuitiivsusel ja hingesügavustega kontaktis olemisel.
Ta on justkui see esimene punkt, mille abil meil sageli õnnestub tõepoolest puudutada iseennast – oma allikat ja algust, oma süütust ja haavatavust – oma inimlikkust ja jumalikkust.
Sel kombel oma Musta Kuud austades ja kasutades muutub ta valguse kanaliks ja väga sügavate äratundmiste, arusaamiste allikaks.
Tuleb lihtsalt teadvustada tema ülim sensitiivsus ja kinkida sellele teadlikult töövahendid. Austada tema vajadusi, magnetilisust ja „sissepoole olemist“.
Austus on inimeseks olemise valgus.
Must Kuu toob meile kätte meie elu kõige sügavama psüühilise ümberkujunemisega seotud teemad. Meie sügavad kompleksid.
Annab väga selgelt eristuva individuaalsuse ja kui me tõesti tahame, siis õpetab meid seda hoidma ja kasutama parimal kombel.
See tähendab eelkõige ülitundlikkuse teadlikku endasse tagasi toomist.
Taipamist, et välises pole põhjus, vaid põhjus on eelkõige meie enda ülitundlikkuses antud teema suhtes ja sellega kaasnevates varjamistes, pettumuses, allasurutuses, mida see magnetiline punkt omakorda võimendab ja juurde loob, puutudes kokku välismaailmaga.
Teadlikult enda kasuks pööratud ülitundlikkus võib meid juhatada meie kaasasündinud kutsumuse ja kõige sügavamate annete allikale.
See võib avada meie kõrgema eneseteostuse siin inimkogemuses.
Seda aga ainult juhul, kui me ei hakka seda asja välisega klaarima – sel juhul saab pilt tõesti üpris vastuoluline, et mitte öelda deemonlik.
Mustale Kuule on iseloomulik pöörata selle märgi printsiip, milles ta asub, vastasmärki, ja seda negatiivses kontekstis – ta avaldub jääralikult seal, kus oleksid kohased Kaalud, sõnnilikult seal, kus oleks kohane Skorpion jne.
~
Musta Kuud on varem tõlgendatud peamiselt negatiivses võtmes – must, see on halb.
See vaatepunkt on pisut piiratud.
Musta Kuu asukoht näitab pigem ülimalt sensitiivset punkti kaardis.
Samuti punkti, kus inimene ühiskonnast või siis kontekstist eristub, milles on tema sisemine, varjatud individuaalsus.
Mida tekitab sensitiivsus, iseäranis puutudes elu õrnas alguses kokku maailma erinevate mõjutustega?
Seda kirjeldab vast kõige paremini ülitundlik mikrofon, mis hakkab kriiskama, kui heli on liiga tugev.
Musta Kuu jaoks on maailma puudutus algselt justkui liiga jämedakoeline ja nii ei saa ta väljenduda, vaid on sunnitud maailma ees taganema.
Nõnda hakkab ka inimesel Musta Kuu koha peal juba väga tundlikus eas, mil tal puudub veel informatsiooni mõistmise ja töötlemise võime, midagi väga kergesti „kriiskama“.
Mistõttu ta vastab sellele varjamisega, sissetõmbumisega, mahasalgamisega, allasurumisega, et seda ilmingut mitte rohkem tekitada.
Nagu tigu tõmbab sisse oma ülitundliku tundla, kui see kohtab midagi külma, kõva või teravat – õigupoolest mida iganes, sest just ülitundlikkus selles punktis muudab paljud kokkupuuted lihtsalt talumatult tugevaks ja see sünnib juba enne, kui inimene sellest rääkidagi oskaks – meie vastuvõtlikkus ja sensitiivsus on ju väikelapsena eriti tugev.
Niisiis on siin meie olulisim „tagasikäigu“ punkt.
Midagi, mis toob kokkupuutel maailmaga pettumuse, ja kuna väline maailm on eelkõige väljendamiseks loodud, või siis oleks õigem öelda väljendamise kaudu sündinud, siis saabki Mustast Kuust algul selline „teistsugune“ – see, kes hoiab varju, võttes vastavale märgile ja majale iseloomulikule näole just vastupidise – varjava näo selles teemas.
Lõpuks aga keerab sageli välja hoopis vastasmärgi näo ja muidugi konteksti sobimatult – negatiivsena.
See aga ei tähenda, et inimeses vastavat omadust loomupärases mõttes kuidagi vähem oleks, et see temas kuidagi halvem oleks – üldsegi mitte.
See lihtsalt ei pääse „päikese alla“, vaid areneb ja kasvab varjus ja hakkab, mida aeg edasi, seda enam saama ka nö „varjunägusid“.
Nagu ilmutamata negatiiv ühest väga ilusast pildist...
Nendes nägudes on sel juhul tumedust, eemalehoidmist, pettumust, võib-olla väljakutset, plahvatusohtlikkust, eraldatust, kohatuid reaktsioone jne.
Seda kõike just selle tõttu, et ta areneb varju, mitte välja, temas tekib ülekohtu taju, ruumikitsikus, kummituslikkus jne.
Temast saab justkui meie salajane omadus, mille pärast me oleme ülitundlikud, mille vangisolek meid piinab, aga mille avalikuks tulemist me kardame.
See kõik kokku tõmbab aga tugevasti tähelepanu just sellele punktile, ja on ju teada, et kus on su tähelepanu, seal on su jõud.
Nii muutub see punkt ka ülimalt magnetiliseks ja neelates tohutult tähelepanu, kasvab omakorda jõudsasti.
Siin ongi nüüd kaks olulist momenti.
Esiteks on sel punktil omadus mingil hetkel negatiivse näoga välja plahvatada, kui miski teda lõpuks väga survestab, ruumipuudus sisimas väga suureks läheb ja vastuolulisus väga haiget teeb.
Selsamal põhjusel kutsutakse teda mõnedes allikates ka sünnikaardi deemoniks.
Sel juhul plahvatab kogu see ülitundlikkus, pettumus, allasurutus jne välja ja kipub endale eluruumi looma justkui mingi haigus. Mingi ebakõla.
See on ka põhjus, miks Musta Kuud nii sageli negatiivseks peetakse ja kardetakse.
Teiseks muutub Must Kuu oma sissepoole kasvaval teekonnal omamoodi „saatuse sõrmeks“, mis osutab väga sügavasti meile endale, meie olemuse keskmele. Temast saab justkui ülitundlik sisemine andur, mis aitab meil ülima tähelepanu ja tundlikkuse abil saada üha põhjalikumalt teadlikuks oma hingesügavustest. Sellest teemast, millele ta osutab.
Musta Kuu punktis saame tunda ka tõelist üksindust, mis võib muutuda ühel hetkel, kui ta kohtab teadvustamist, sügavaks eneseteadlikkuseks – üksoluks iseenda ja eluga.
Kui soovime olla tõeliselt teadlikud oma olemuse süvakihtidest ja kui teadvus on usin seda kõike läbi töötama, siis on just Must Kuu tema lemmik ja suuresti ka inspiratsiooni, teadmiste ja arusaamiste allikas.
Nii soosib Must Kuu vägagi ka kõikvõimalikke okultseid õpinguid, astroloogiat, kunsti, tervendamist ja kõike, kus on oluline koht intuitiivsusel ja hingesügavustega kontaktis olemisel.
Ta on justkui see esimene punkt, mille abil meil sageli õnnestub tõepoolest puudutada iseennast – oma allikat ja algust, oma süütust ja haavatavust – oma inimlikkust ja jumalikkust.
Sel kombel oma Musta Kuud austades ja kasutades muutub ta valguse kanaliks ja väga sügavate äratundmiste, arusaamiste allikaks.
Tuleb lihtsalt teadvustada tema ülim sensitiivsus ja kinkida sellele teadlikult töövahendid. Austada tema vajadusi, magnetilisust ja „sissepoole olemist“.
Austus on inimeseks olemise valgus.
Must Kuu toob meile kätte meie elu kõige sügavama psüühilise ümberkujunemisega seotud teemad. Meie sügavad kompleksid.
Annab väga selgelt eristuva individuaalsuse ja kui me tõesti tahame, siis õpetab meid seda hoidma ja kasutama parimal kombel.
See tähendab eelkõige ülitundlikkuse teadlikku endasse tagasi toomist.
Taipamist, et välises pole põhjus, vaid põhjus on eelkõige meie enda ülitundlikkuses antud teema suhtes ja sellega kaasnevates varjamistes, pettumuses, allasurutuses, mida see magnetiline punkt omakorda võimendab ja juurde loob, puutudes kokku välismaailmaga.
Teadlikult enda kasuks pööratud ülitundlikkus võib meid juhatada meie kaasasündinud kutsumuse ja kõige sügavamate annete allikale.
See võib avada meie kõrgema eneseteostuse siin inimkogemuses.
Seda aga ainult juhul, kui me ei hakka seda asja välisega klaarima – sel juhul saab pilt tõesti üpris vastuoluline, et mitte öelda deemonlik.
Mustale Kuule on iseloomulik pöörata selle märgi printsiip, milles ta asub, vastasmärki, ja seda negatiivses kontekstis – ta avaldub jääralikult seal, kus oleksid kohased Kaalud, sõnnilikult seal, kus oleks kohane Skorpion jne.
Kommentaarid
Lisa kommentaar